Ükskord ennemuiste elas sügavas metsalaanes puude varjul hurtsikus lonkur vanaeit kolme priske tütrega. Tütred õitsesid kui kenad lillekesed eide kuivanud kännu ümber, iseäranis noorem õde oli viisakas ja is kui okaunakene. Age üksikus kohas ei olnud muid nägijaid kui päeval päike ja öösel kuu ja tähtede silmad.